EPIKoja põhikiri
EPIKoja arengukava 2025-2030

Visioon:
Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja.

Missioon:
Puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

EPIKoja strateegilisteks eesmärkideks on:

1. Puuetega inimeste ja krooniliste haigete huvid ja õigused on poliitikakujunduses arvesse võetud.
2. Puuetega inimeste ja krooniliste haigete kaasatus ühiskonda ja eneseteostuse võimalused on paranenud.
3. EPIKoda on tugev, avatud, professionaalne ja jätkusuutlik organisatsioon.

Strateegilise kommunikatsiooni sõnumid:

1. Puuetega inimestel on õigus oma erivajadusest tulenevale abile, sõltumata elukohast ja eluvaldkonnast.
2. Ligipääsetav keskkond on kasulik kõigile, kuid hädavajalik puuetega inimestele.
3. Hinnanguliselt iga neljas inimene Eestis on puudega või kuulub puudega inimese pereringi. Eesti on liiga väike, et loobuda ühegi inimese panusest. Panustamiseks tuleb luua eeldused.
4. Puuded on erinevad ega paista alati välja. Puue võib olla kaasasündinud või tekkida elu jooksul ükskõik kellel.
5. EPIKoda on sõltumatu kodanikuorganisatsioon, mis esindab puuetega ja krooniliste haigustega inimesi, toetudes laiale liikmeskonnale.
6. Eesti ja EPIKoda on osa Euroopast ja maailmast. Vastastikku õppides ja kogemusi vahetades saame tugevamaks.

Strateegilise kommunikatsiooni sõnumid on tuumpõhimõtted, millele avalikkuse ja otsustajatega suheldes tugineme, misiganes teemal sõna võtame.

Trendid, mis mõjutavad lähitulevikus Eesti Puuetega Inimeste Koja ja võrgustiku tegevust:

1. Puudega inimese ja kroonilise haige identiteet on muutumises ega ole nii ulatuslikult seotud puude ja/või haigusega kui varem.
2. Puudega inimesed ja kroonilised haiged ei vaja enam tingimata ühingulist kuulumist, küll aga kollektiivset huvikaitset.
3. Eesti Puuetega Inimeste Koja puuetega inimeste ning krooniliste- ja harvikhaigete huvikaitse mudel on muutunud – esindatakse kogu sihtrühma, mitte ainult liikmesorganisatsioonide liikmete huve.
4. Eesti Puuetega Inimeste Koja roll info vahendajana on teisenenud – oluline on sihtgrupile olulise ja usaldusväärse info eraldamine muust ning infoedastuse kiirus ja mitmekülgsus.
5. Poliitikakujundusse kaasamine on võrdluses ka eelmise arengukava perioodiga sageli probleemne. Ollakse tunnistajaks näilise kaasamise probleemile.
6. Euroopa Sotsiaalfondi vahendite mahu vähenemise võimalik negatiivne mõju valdkonna arengule.
7. Digipädevuse olulisus puuetega inimeste kaasamisel kasvab.
8. Puude raskusastme hindamise ja tuvastamise praktika on Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustikule arusaamatult muutunud, mistõttu on ametliku puude raskusastmega inimeste arv pidevas vähenemises. Riik kaalub tööealiste puhul puude ja töövõime hindamiste ühildamist.
9. Kohalike omavalitsuste võimekus tagada vajalikus mahus ja tasemel hoolekandelise abi ja igale puudega lapsele sobiv kodukohalähedane hariduse omandamise võimalus on väga erinev. Piirkondlik ebavõrdsus süveneb. Inimestel on järjest suurem roll sotsiaalvaldkonna otsuste õiguspärasuse hindamisel ning vajadusel vaidlustamisel.
10. Suhteline vaesus puuetega inimeste hulgas on jätkuvalt kõrge, inimeste majanduslik toimetulek on habras. 2024. aastal oli suhtelise vaesuse määr puuetega inimeste seas 41.1%, võrdluseks kogu elanikkonnas 20.2%5.
11. Kasvab vajadus pöörduda sotsiaalõiguse valdkonnas esinevate probleemide korral kaebusega kohtusse, vastava soovituse ja suunise annavad keerukamate vaidluste korral nii KOV kui riigiasutused ise ja ka Õiguskantsler erinevatel juhtumitel. Inimese asjaajamise tahe ja võimekus peavad olema järjest suuremad.

**Väljakutsed uue arengukava perioodi 2026-2030 alguses:

1. EPIKoja projektipõhise rahastamise asendamine regulaarse, pikaajalise ja jätkusuutliku rahastamisega, läbi mille tagame kindlustunde ja stabiilsuse võrgustiku toimimiseks ja sihtgruppide õiguste jätkusuutlikuks esindamiseks.
2. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine sh, eestkoste valdkonna arengud.
3. Võrdse kohtlemise seadus ei keela endiselt puude alusel diskrimineerimist, va töö- ja kutseõppe valdkondades. Võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala laiendamist reguleerivad seaduse muutmise eelnõud on korduvalt eelnõu tasemele jäänud.
4. Sotsiaal-, tervishoiu-, töö- ja haridusvaldkonna parem omavaheline sidustamine ning teenuste kättesaadavus eesmärgiga parandada puuetega inimeste ja krooniliste haigete, sh harvikhaigustega patsientide igapäevast majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut ning vähendada hooldus- ja halduskoormust.
5. Töövõime ja puude tuvastamise, erihoolekandeteenuste, rehabilitatsiooniteenuste ja abivahendisüsteemi ümberkujundamisele puuetega inimeste ja krooniliste haigete vajadustest lähtuv kaasaaitamine.
6. Teadlikkuse tõstmine puuetega inimeste ligipääsetavuse vajadustest koos inforuumi ja füüsilise keskkonna edendamisega avalikus ja virtuaalses plaanis ning kodudes.
7. EPIKoja organisatsioonide jätkusuutliku tegevusvõimekuse toetamine.
8. Tervishoiu rahastamine ja teenuste osutamise jätkusuutlikkus, tervishoiu korraldamise alused (tulemuspõhine rahastus, suurem roll ennetusel ja edendusel, patsiendi rolli võimestamine, sh tervisekirjaoskuse suurendamine).
9. Piirangutele ja võimekusele vastava hariduse ja tööalase rakendumise võimaluste loomine.
   10.Tugiteenuste ja abivajadusele vastava abi osutamine omavalitsuse ja riigi tasandil ning kõikides eluliselt olulistes valdkondades (haridus, töö, huvialad ja vaba aeg, sotsiaal-ja tervishoiusektor).